DiSC mudeli ajalugu

DiSC käitumisstiilide ajalugu

Neli kategooriat

Läbi ajaloo on inimesed püüdnud mõista ja seletada inimestevahelisi erinevusi. Varasemad, antiikajast alates tehtud katsed, on olnud üsna algelised. Mõned neist on tuntud ka tänapäeval.

Kreekast Hippokrates ja Aristoteles ning Roomast Galenos on kirjeldanud neljadimensioonilist mudelit. Nad uskusid, et kehavedelikud määrasid inimeste käitumise erinevused ja kirjeldasid nelja temperamenditüüpi: sangviinik (veri), koleerik (kollane sapp), melanhoolik (must sapp) ja flegmaatik (lima). Juudi antiiktekstides on kirjeldatud samuti nelja käitumistüüpi1.  

Eelmise aastatuhande tuntud filosoofid, psühholoogid ja käitumise uurijad on samuti kategoriseerinud inimeste käitumist neljaks erinevaks tüübiks. C.G.Jung2, omal ajal läänemaailma tuntuima psühholoogiliste tüüpide käsitluse looja, kirjeldas nelja käitumisdimensiooni ja nende kombinatsioonidest tekkivaid kuutteist erinevat psühholoogilist tüüpi. See oli esimene teaduslikul uurimusel põhinev inimese käitumist seletav mudel ja sai mitmete hilisemate mudelite inspiratsiooniallikaks. Kaasaja käitumismudelid, mis põhinevad teaduslikel uurimustel, on samuti leidnud neli käitumisdimensiooni. Kuid mudelid ise on palju täpsemad.

William Moulton Marston (1893–1947)

1928-ndal aastal avaldas ta raamatu „ Emotions of Normal People“, kus nimetas nelja erinevat isiksuse tüüpi: domineeriv, alistuv, mõjutatav ja nõustuv. Hiljem, erinevalt C.G.Jungist, ei keskendunud ta inimeste psühholoogilistele tüüpidele, vaid seadis fookusesse käitumise. Ta väitis, et inimese käitumist mõjutab see, kuidas ta tajub keskkonda. Lisaks pani ta tähele, et efektiivsed inimesed käituvad vastavalt keskkonnale ehk nad oskavad aimata keskkonna ootusi või nõudmisi ning valida vastavalt sellele käitumisviis. 1931. aastal ilmunud raamatus „Interactive Psychology“3  kirjeldas ta nelja erinevat käitumise dimensiooni-stiimulile reageerimine kas aktiivsuse kasvu või kahanemisega, vastandumise või liitumisega.

Praktikas tähendab see seda, et inimese käitumine võib varieeruda situatsioonist situatsiooni ja seda isegi juhul, kus inimesel on vaja käituda teisiti, kui talle oleks loomupärane ja mugav. Samuti seda, et efektiivne inimene tunneb ennast ja teisi ning suudab ka suurema või vähema pingutuse abil käituda erinevalt oma tegelikest vajadustest.

W. M. Marstoni teadustööst on tehtud mitmeid edasiarendusi, sealhulgas erisuguseid DiSC-mudeleid. Esimesteks DiSC-mudeli arendajateks olid John G.Geier ja Dorothy Downey. 1960-ndatel arendasid nad koos meeskonnaga DiSC isikuprofiili nimega Personal Profile System®, tänapäeval tuntud kui DiSC® Classic.

Tänapäevased inimese käitumist uurivad ja seletavad küsimustikud rajanevad mitme teadlaste põlvkonna poolt tehtud mahukatel teaduslikel uurimustel, nii ka DiSC.