Neli põlvkonda tööl: ootamatu tõde

Palju tähelepanu on pööratud sellele, et tööturul on praegu üha rohkem põlvkondi. Tehnikataibukatest ja ambitsioonikatest Z-põlvkonna esindajatest kuni enne digiajastut üles kasvanud beebibuumeriteni, nende vahel X-põlvkond ja millenniumlased: põlvkondade erinevad vajadused on olnud õppe- ja arendusmaailmas kuum teema.

Wiley Workplace Intelligence püüdis välja selgitada, kuidas inimese põlvkond mõjutab tema kogemust tööl. Kas need erinevad oskused ja huvid tekitavad konflikte? Või võivad erinevad kogemused ja teadmised koonduda võimsamateks, mitmekesisemateks ja ühtsemateks organisatsioonideks?

Vaatame uuringut lähemalt. Wiley küsitles 2010 vastajat, et mõista paremini praeguse tööjõu põlvkondlikku koosseisu ja seda, kuidas iga rühm tööelu kogeb. Tulemused olid üllatavad. Kuigi uuringus ilmnes põlvkondade vahel erinevusi, ei olnud need enamasti nii suured, kui võiks arvata. Uuringust saadud pilt näitab hoopis, et kogu kärast hoolimata oleme palju sarnasemad, kui arvame. Loe edasi, mida see sinu ja sinu organisatsiooni jaoks tähendab.

Põlvkondlik koosseis

Wiley uuringu vastajatel (kellest 53% on juhid) paluti valida sünniaasta järgi põlvkond, kuhu nad kuuluvad. Millenniumlased (tuntud ka kui Y-põlvkond, kuid selles artiklis kasutame levinumat nimetust millenniumlased) ja X-põlvkond moodustavad kokku 84% selle uuringu vastajatest. See enamus on mõistetav, sest paljud beebibuumerid on juba pensionil ja Z-põlvkonna nooremad esindajad ei ole veel tööturule jõudnud.

Vaimse tervise mured mõjutavad kõige rohkem Z-põlvkonda ja millenniumlasi, kõige vähem beebibuumereid

Z-põlvkond on täiskasvanuks saanud pärast 11. septembrit ega tunne elu ilma internetita, mistõttu kasvab see varasematest põlvkondadest väga erinevas ajastus. Kuigi konkreetset põhjust on raske määratleda, võivad sotsiaalmeedia domineerimine, majanduslik ja ülemaailmne ebastabiilsus ning ülemaailmne pandeemia nende kujunemisaastatel mängida rolli selles, et 29% Z-põlvkonna töötajatest ütles, et nende vaimne tervis mõjutas nende töövõimet mõõdukalt kuni suurel määral. Millenniumlased ei jäänud palju maha: 23% teatas mõõdukast kuni suurest mõjust oma töövõimele.

Koguni 77% beebibuumeritest vastas „üldse mitte“, kui küsiti, kas nende vaimne tervis mõjutab nende töövõimet. Kuigi oleks lihtne eeldada, et vanemad põlvkonnad tunnevad vähem ühiskondlikku survet ja neil on vanuse ja staatuse tõttu rohkem stabiilsust, mis vähendab vaimse tervise probleemide tõenäosust, ei saa selles kindel olla. Vanemad põlvkonnad on kasvanud teistsuguste normidega tunnete jagamise osas ja vaimsest tervisest ei räägitud nii palju, mis võib mõjutada seda, kui mugavalt nad sellist infot jagavad.

Z-põlvkond ja beebibuumerid teatavad sagedamini vaenulikust töökeskkonnast

Huvitaval kombel teatasid nii Z-põlvkonna kui ka beebibuumerite vastajad võrdselt 24% ulatuses, et vaenulik töökeskkond mõjutas nende töövõimet, millenniumlastest teatas sama 22%. Vaenuliku töökeskkonna levinud põhjused on suhtluse puudumine, kahjulikud konfliktid, halb töö- ja eraelu tasakaal ning usalduse puudumine kolleegide vahel.

Kuigi Z-põlvkond ja beebibuumerid teatasid kõige rohkem kogemustest vaenuliku töökeskkonnaga, jäid kõik põlvkonnad viie protsendipunkti vahemikku. See näitab, et levinud töökoha probleemide lahendamine, mis viivad läbipõlemise ja vaenuliku töökeskkonnani, aitab palju luua paremat organisatsioonikultuuri.

Vanemad põlvkonnad soovivad töös kõige rohkem tähendust

Vaatamata stereotüüpidele noorte põlvkondade ja nende sageli kõrgelennulise idealismi kohta näitas Wiley uuring üllatavalt, et X-põlvkond ja beebibuumerid seadsid kõige kõrgemale isiklikult rahuldust pakkuva töö võrreldes hästi tasustatud tööga.

Kuigi vanemate põlvkondade näitajad olid kõige kõrgemad, nõustus enamik kõigist vastajatest või nõustus täielikult, et isiklik rahulolu tööl on olulisem kui suur palk. Organisatsioonid, mis soodustavad vastutust ja usaldust ning võimaldavad igaühel olla juht olenemata rollist või ametinimetusest, aitavad palju luua tööle tähendust. Kui inimesi ei kohelda pelgalt tööjõuna, leiavad nad tõenäolisemalt rahulolu, olenemata vanusest.

Keskmised põlvkonnad on töö- ja eraelu tasakaalu peamine liikumapanev jõud

Kuigi töö- ja eraelu tasakaal on paljude organisatsioonide fookuses olnud viimastel aastatel, pidasid kõige rohkem Z-põlvkonna esindajad ja millenniumlased hädavajalikuks tööd, mis seab töö- ja eraelu tasakaalu esikohale.

Sellel võib olla mitu põhjust, kuid tõenäoliselt on see seotud teguritega, mille tõttu seda vanuserühma nimetatakse „võileivapõlvkonnaks“. Paljud selles vanuses hoolitsevad samaaegselt nii eakate vanemate kui ka laste eest, mis nõuab tähelepanu mitmes kohas korraga. Selle rühma jaoks ei ole töö- ja eraelu tasakaal lihtsalt tore lisa, vaid hädavajadus, et kodu- ja tööelu juhtida.

Kõik põlvkonnad tunnevad, et teised mõistavad neid

Uskumatul kombel ütles valdav enamik vastajatest, et nad tunnevad end igas vanuses kolleegide poolt mõistetuna. Kuigi iga põlvkonna kasvukeskkonnas on ilmselgelt erinevusi, alates neid kujundanud maailmasündmustest kuni kultuurilise arusaamani töönormidest, viitab Wiley uuring põlvkondade vahel suurele mõistmisele: X-põlvkonna seas tõusis see 93%-ni.

See on hämmastav ja ehk ka üllatav teadmine, arvestades kõike seda kära, mis põlvkondade erinevuste ümber tööl on tekkinud.

Ükskõik millisesse põlvkonda kuulud, kinnitab see uuring, et kuigi meil kõigil võivad olla veidi erinevad stiilid ja prioriteedid, on meil suuresti rohkem ühist, kui arvame, ning õigete tööriistadega saavad organisatsioonid viia selle ühtsuse ja mõistmise järgmisele tasemele.

Olgu selleks juhendatud õppekogemused, mis aitavad inimestel ennast ja teisi paremini mõista, või meeskonnaharjutused, mis loovad usaldust ja meeskonnatööd, saavad organisatsioonid luua igas vanuses töötajatele positiivseid ja tähenduslikke kogemusi.

Selle blogipostituse sisu kuulub Wiley brändile Everything DiSC®.