Läbi aegade on püütud leida teadmisi, mis aitaksid paremini mõista inimese põhiolemust ja käitumist ning omavahelist lävimist. Praeguses infomüra ajas on tulemuslik suhtlemine tõusnud iseäranis fookusesse. Seetõttu on ka huvi inimese käitumise, isiksusetüüpide ja sellealaste instrumentide vastu üha suurenenud.
Kuna isiksus, isiksuse tüpoloogiad ja vastavad mõõtmisinstrumendid on psühholoogia üks keerulisematest valdkondadest, eeldab nendega tegelemine vastavat haridust ja ettevalmistust. Isiksust ei anna kuigivõrd muuta, käitumist aga on tavainimeselgi lihtne jälgida, analüüsida ning sobiva tagasiside ja harjutamise kaudu ka muuta. Seepärast on eriti populaarseks osutunud just sellised psühholoogilised mudelid ja tööriistad, mis on suunatud eelkõige inimeste käitumisele, erinevate käitumisstiilide äratundmisele ja oma käitumise teadlikele kohandamisvõimalustele.
DiSC on selles vallas üks maailmas enim kasutatud mudeleid. Et aru saada, kuidas saab DiSC-metoodika aidata inimesel paremini mõista nii ennast kui teisi ning saada sellest ka otsest praktilist kasu ja rakenduslikku väärtust, on kõigepealt vaja mõista DiSC-mudelit ennast.
DiSC-mudel ja taust
DiSC-mudeli arengulugu sai alguse William Moulton Marstoni teooriast ja tema 1928. aastal ilmunud raamatust „Emotions of Normal People“ („Normaalse inimese emotsioonid“). Ta väitis seal, et inimeste tegutsemine on alati tingitud psühholoogilistest motiividest, aga motivatsioon võib erineda isikuti nii mõju kui mõjujõu poolest. See omakorda on otseselt seotud inimese maailmatajuga: kuidas tajutakse ümbritsevat keskkonda ja iseennast selles. Marston pani tähele, et efektiivsed inimesed käituvad vastavalt keskkonnale ehk nad oskavad aimata keskkonna ootusi või nõudmisi ning valida vastavalt sellele käitumisviis.
Tema arvates on mistahes inimkäitumist võimalik kirjeldada nelja dimensiooni kaudu: domineerivus, sotsiaalsus, alistuvus ja nõustumine. Tänaseks on Marstoni mudeli terminoloogiat mõnevõrra kaasajastatud arvestades nüüdispsühholoogia sõnakasutuse ja nõuetega. Lühend DiSC moodustubki nende nelja põhilise loomupärase käitumisdimensiooni ingliskeelsete nimede esitähtedest: dominance, influence, steadiness ja conscientiousness.
DiSC-mudel ütleb, et inimesed võivad tajuda keskkonda kas sõbralikuna või ebasoodsana ja ennast kas tugevamana või nõrgemana kui keskkond. See, milline tajukombinatsioon on tugevam, mõjutab, milline käitumisdimensioon neist neljast on kõige valdavam.
Domineeriv (D) Kui inimene tajub keskkonda ebasoodsana, kuid ennast tugevamana kui keskkond, siis ta püüab enda ümber toimuvat kontrollida ja enda jaoks sobivaks kujundada.
Sotsiaalne (i) Kui inimene tajub keskkonda soodsana ja ennast tugevamana kui keskkond, siis ta eelistab koondada enda ümber teisi inimesi ja mõjutada neid oma ideedega kaasa tulema.
Stabiilne (S) Kui inimene tajub keskkonda soodsana, kuid ennast nõrgemana kui keskkond, siis ta peab oluliseks stabiilsust ja selle säilitamist, mis toimib hästi, ning panustab teistega koostööle.
Analüüsiv (C) Kui inimene tajub keskkonda ebasoodsana ja ennast nõrgemana kui keskkond, siis ta peab oluliseks vastata sellele analüüsiva, kaalutletud käitumisega. Samuti kaldub ta kehtestama juhiseid ja reegleid, et hoida ebasoodne keskkond kontrolli all.
Inimesed on segu kõigist neljast stiilist, ei ole olemas „parimat“ stiili: kõigil stiilidel on oma tugevused ja nõrkused ja kõik nad võivad olla rohkem või vähem tulemuslikud. Oluline on endale teadvustada, millal on mõistlik kasutada loomuomast ja millal teadlikult kohandatud käitumist. Kohandatud käitumine on see, mis vastab olukorra vajadustele ning on parim ja sobivam, mida inimese arvates tuleks teha. See ei pruugi olla inimese jaoks kõige mugavam ega vastata ka hetkel tema isiklikele loomuomastele vajadustele.
Paremini tasakaalus ja edukamad on inimesed, kes on teadlikud oma loomuomastest kalduvustest: nad teavad, millistes olukordades ja kellega suheldes on neile omane käitumisstiil tulemuslik ja millal peaks parema tulemuse nimel olema paindlikum ja end kohandama. Kuna kohandamisvõime on arendatav, on paljud organisatsioonid ja inimesed valmis end selle oskuse osas analüüsima ja koolitama.
Esimese katse kasutada DiSC mudelile tuginevat lähenemist inimkäitumise uurimiseks ja mõõtmiseks tegi tööstuspsühholoog Walter V. Clarke 1948. aastal, sidudes Marstoni mudeli oma vektoranalüüsi teooriaga ja rakendades seda personali valiku instrumendi ühe osana. 1950. kuni 1970. aastatel tehti mitmeid uuringuid ja edukaid katsetusi eesmärgiga töötada välja vastav profiil. Näiteks 1979. aastal võeti kasutusele DiSC-isikuprofiil Personal Profile System® (PPS), mille autoriks oli John Geier.
Kõige suurema hüppe on DiSC-metoodikaga seotud uuringud ning mõõtmis- ja arenduslahendused teinud viimase 20 aasta jooksul Inscape Publishing (praegu Wiley) kaubamärgi all. Artikli ilmumise ajaks oli DiSC-toodetel üle 50 miljoni kasutaja, tooteid ja lahendusi oli enam kui 30 keeles ning välja oli kujunenud sertifitseeritud DiSC-koolitajate võrgustik.
DiSC-mudeli puhul on oluline hoida meeles, et:
- see kirjeldab inimese käitumist ja väliseid seadumusi
- DiSC ei mõõda inimese intelligentsust, hoiakuid, väärtusi ega isiksust tervikuna, kuid kirjeldab isiksuse olulist väljendusviisi: käitumist
- inimestel on püsiv, loomuomane käitumisstiil, mis mõjutab nende eelistusi ja kalduvusi ning mida on võimalik edukalt mõõta ja analüüsida
- käitumist saab teadlikult muuta ja kohandada
Paar näidet DiSC-profiilide eri versioonide kohta
Paljudele DiSC-i kasutajatele on vanast ajast tuttav graafikukujuline DiSC-profiil. Sellist vanema generatsiooni DISC-i kasutavad ka konkureerivad tooted (Thomas Internationali PPA profiil, Extended DISC ja TTI Success Insights profiil). Ka Wiley tooteseerias on selline graafikul baseeruv toode olemas, DiSC Classic, kuid enamik kasutajaid eelistab uue põlvkonna DiSC-profiili (vaata lähemalt järgmises lõigus). Vanema generatsiooni DiSC Classic profiili iseloomustab:
- sundvalikutega küsimustik, kus inimene teeb esitatud omaduste hulgast 56 valikut (28 korral „kõige rohkem minu moodi“ ja 28 korral „kõige vähem minu moodi“)
- inimese käitumiseelistuste kohta antakse pildiline tagasiside nelja skaala (D, i, S ja C) abil ning iga skaala asukohta graafikul väljendatakse numbrilise väärtusega,
- avatakse inimese enesetaju erinevad küljed graafikute I, II ja III abil,
- nelja DiSC-käitumisstiili kombineerumine on kirjeldatud 15 klassikalise loomupärase käitumismudeliga
Meeskonna, koostöö või organisatsioonikultuuri arendamise olukorras pannakse kõrvuti mitme inimese DiSC-profiilid, et teadvustada ja analüüsida iga meeskonnaliikme vajadusi ja motivatsiooni ning arutada võimalusi valida käitumisviise vastavalt inimeste ja konkreetsete olukordade vajadustele.
2007. aastal võeti kasutusele uus DiSC-profiilide valik Everything DiSC® (eesti keeles alates 2018. aastast). Uues profiilis on teisenenud nii küsimuste esitamise kui ka vastamise viis ja tagasiside kirjeldamine. Everything DiSC® ringikujulist profiili iseloomustab:
• Likerti skaalal põhinev küsimustik, kus inimene hindab, kui sageli talle iseloomulikud käitumisviisid esinevad (artikli ilmumise ajal 79 väidet)
• täpne hindamine adaptiivse testimise abil: kui inimese vastused jäävad kahe stiili vahel ebaselgeks, esitab küsimustik täpsustavaid lisaküsimusi
• ringikujuline tagasiside, mis põhineb mitte neljal, vaid kaheksal skaalal
• lihtne loetavus ja kasutajasõbralikkus
Ringikujulise profiili tagasisidet tajub inimene isiklikumalt. Ringi värvilised osad tähistavad inimesele loomuomast käitumist ja värvimata osad seda käitumisrepertuaari, mis on väljaspool mugavuspiiri ning kus tal on vaja ennast pingutada. Selline värviline ring aitab vastajal kergemini mõista oma eripära võrreldes teistega, mõista oma pingete ja stressi allikaid, näha ette võimalikke erinevaid olukordi ja seda, kuidas on tal vaja nendes olukordades oma käitumist teadlikult kohandada.
Kahe või enama inimese sarnasuste ja erinevuste ning nende vahelise koostöö analüüsimiseks ja parandamiseks on Everything DiSC® tooteperekonnas saadaval ka väärtuslik võrdlusraport. See on töökohal kohe rakendatav töövahend, mis on loodud konkreetsete tööolukordade ja inimsuhete jaoks.
Mida annab DiSC-profiil inimesele ja organisatsioonile?
DiSC hindamis- ja rakenduslahendused aitavad saavutada tulemuslikumat käitumist eri tasanditel.
Tulemuslik käitumine tähendab:
- Mõista ennast ja oma mõju teistele
- Mõista oma reaktsioone teistele inimestele
- Suurendada teadlikult seda, mida hästi osatakse, mis on tugevuseks
- Väärtustada iseennast, aga olla realistlik
- Kohandada oma käitumist, et olla vastavuses teiste inimeste ja olukordade vajadustega
Milles seisneb DiSC-i isiklik väärtus?
DiSC-küsimustiku täitmise ja tagasiside kaudu saab inimene selgust:
- Milline käitumisstiil on talle loomuomane ja millist mõju võivad tema käitumiskalduvused avaldada teistele?
- Missugused on tema suurimad tugevused, millele panustada ning millised arenguvajadused, millega teadlikumalt tegelda?
- Millised olukorrad või rollid võivad talle eelkõige väljakutseid esitada? Kuidas ennast siinjuures aidata? Millele esmajärjekorras keskenduda?
- Kuidas paremini teha koostööd eri DiSC-käitumisstiiliga inimestega?
Millistes valdkondades võib DiSC-ist olla kasu organisatsioonile?
Miks on DiSC-mudel ja sellele tuginevad lahendused osutunud nii edukaks?
- DiSC-metoodika tugevus on selle lihtsus ja loogilisus, mis võimaldab seda väga praktilisel moel rakendada ja sellest erinevates inimestega seotud tegevustes otsest abi ja kasu saada. DiSC-profiilil põhineb tõhus arendusvahendite süsteem nii personaalseks kui organisatsiooniliseks kasutamiseks.
- DiSC-i edukust on aidanud tagada rahvusvaheline ulatus ja kasutajasõbralikkus – see, et DiSC-instrumendid on olemas väga paljudes keeltes, nad on kergesti kättesaadavad (veebis) ja vajadusel on olemas ka kasutajatugi.
- DiSC-metoodika usaldusväärsust suurendab toodete mitmekülgsus, pidevad edasiarendused, kestva mõjuga arenduslahendused ning jätkuv uurimuste läbiviimine.
- Üheks DiSC-toodete kvaliteedinäitajaks ja eristuskriteeriumiks on veel konkreetse DiSC-instrumendi valiidsus- ja reliaablusnäitajad, ehk see, kas ja kui hästi vastav tööriist mõõdab seda, mida ta on ette nähtud mõõtma ja kas ta on konkreetses kultuuriruumis normeeritud ning usaldusväärne.
Ülalkirjutatut kokku võttes võib öelda, et DiSC-mudelil tuginevad hindamis- ja arenduslahendused on oma nišis saavutanud tähelepanuväärse mõju ja populaarsuse eelkõige oma praktilisuse ja lihtsalt mõistetavuse kaudu. Kuna töö mainitud rõhuasetuste osas jätkub, võib loota DiSC-i kasutajate võrgustiku pidevat laienemist erinevate personalitöö valdkonna esindajate hulgas ka edaspidi.
Uudiste ja uuendustega saad end kursis hoida IPB Partnersi blogis.
Originaalartikkel ilmus Äripäevas.
