Miks me asju edasi lükkame: stiilipõhine vaade

Edasilükkamine on käitumismuster, mis on seotud sellega, kuidas me reguleerime emotsioone, motivatsiooni ja enesetaju, ning DiSC-mudel aitab mõista, miks eri inimesed lükkavad asju edasi eri viisidel.

Oma olemuselt tuleneb edasilükkamine sageli emotsioonide reguleerimise raskustest, mitte sellest, et kellelgi puudub tahtejõud või ajaplaneerimise oskus. Inimesed lükkavad ülesandeid edasi, kui need tekitavad negatiivseid tundeid (nagu igavus, kontrolli puudumine, hirm ebatäiuslikkuse ees või otsustamisärevus) või ei vasta nende sisemistele motivaatoritele.

Everything DiSC®-i raamistiku abil saame sügavamalt mõista, miks inimesed tööd edasi lükkavad ja kuidas aidata neil edasi liikuda viisil, mis sobib nende loomuliku stiiliga.

Nelja DiSC-stiili kalduvused edasilükkamiseks

D (domineeriv): vastupanu ja asjakohasus

D-stiiliga inimesed on tegutsemisele suunatud ning eelistavad suure mõju ja rohke iseseisvusega tööd. Nad lükkavad asju edasi, kui tunnevad end kontrollituna, peavad tegema ülesandeid, mille väärtust nad ei näe või kui ülesanne ei vii asju selgelt edasi.

Tüüpilised edasilükkamise põhjused:

• Ülesanne tundub suuremate eesmärkidega võrreldes tühine.
• Juhised tunduvad piiravad või liiga kontrollivad.
• Igavus aeglase edasimineku tõttu.

Mis aitab: sõnasta ülesanded ümber selge mõjuga väljakutseteks, sea tähenduslikud vahe-eesmärgid ja anna võimaluse korral iseseisvust.

i (sotsiaalne): vaheldus, huvi ja sotsiaalne motivatsioon

Sotsiaalse stiiliga inimesed on head suhtlemises ja loovas osalemises. Nad lükkavad tööd edasi, kui uudsus kaob või töö ei paku huvi või suhtlemisvõimalust.

Tüüpilised edasilükkamise põhjused:

• Ülesanded tunduvad isoleerivad või üksluised.
• Puudub kohene tagasiside või sotsiaalne kinnitus.
• Vähene emotsionaalne tasu.

Mis aitab: lisa sotsiaalseid elemente, jaga töö väiksemateks etappideks ja lisa võimalusi koostööks või mängulisuseks ja tähista väikseid võite.

S (stabiilne): mugavus ja otsuse kaal

Stabiilse stiiliga inimesed väärtustavad harmooniat ja kindlust. Nad võivad otsuseid edasi lükata, kui kardavad konflikti, neil puudub selge suund või nad ei ole tulemuses kindlad.

Tüüpilised edasilükkamise põhjused:

• Hirm valida „vale“ tee.
• Soov saada rohkem infot, et end turvaliselt tunda.
• Vastumeelsus teisi häirida või väljakujunenud korda häirida.

Mis aitab: kasuta ajapiiranguga otsuseid, täpsusta prioriteete ja kasvata enesekindlust väikeste varajaste võitudega, mis vähendavad tajutud riski.

C (analüüsiv): täiuslikkus ja detailitäpsus

Kõrge C-ga inimesi juhivad täpsus, struktuur ja kõrged standardid. Nad lükkavad ülesannete alustamist või lõpetamist sageli edasi, sest tahavad kogu infot ja kardavad ebatäiuslikkust.

Tüüpilised edasilükkamise põhjused:

• „Uurimisrežiim“ muutub lõputuks.
• Kõrgete standardite tõttu on raske „piisavalt head“ vastu võtta.
• Hirm vigade ees või ebakindlus õigsuses.

Mis aitab:

• Sea ettevalmistustööle ajapiirangud.
• Erista ülesandeid, mis nõuavad täiuslikku täpsust, nendest, kus piisab „piisavalt heast“.
• Kasuta esimesi mustandeid selgust toovate sammudena, mitte lõpptoodetena.

See on emotsionaalne, mitte ainult ajaplaneerimise küsimus

Kõigi DiSC-stiilide puhul ei ole edasilükkamine niivõrd ebaproduktiivsus, vaid see, kuidas ülesanded puutuvad kokku emotsionaalsete päästikute ja motivaatoritega. Edasilükkamist uurivad psühholoogid kirjeldavad seda samamoodi: inimesed lükkavad asju sageli edasi, sest väldivad teatud ülesannetega seotud negatiivseid emotsioone, olgu selleks igavus, ärevus või hirm hinnangu ees.

Praktiline samm, mida igaüks saab proovida

Küsi: „Millist tunnet ma selle ülesande edasilükkamisega väldin: igavust, ärevust, ebakindlust, kontrolli kaotamist või tasu puudumist?“

See lihtne küsimus aitab näha, kas viivitus tuleneb stiilist tingitud emotsionaalsetest reaktsioonidest, mitte distsipliini või võimekuse piirangutest.

Edasilükkamist ei tasu vaadata kui viga, vaid pigem kui signaali. See ütleb meile, milline ülesanne meile meie loomulike motivatsioonide ja stiili tõttu tundub. Kui me seda mõistame, näiteks DiSC-i abil, saame kujundada töö nii, et see vähendaks vastupanu, austaks meie stiili ja aitaks meil kergemini ja tõhusamalt edasi liikuda.